Emotsioon oli mega ja kogemus ja kõik kompott oli vinge.
Alustan võistluse kulgemisest.
Laupäev
Start kodust kell 11:00. Võitsime Piritalt Tommi peale ja suundusime Tartu poole. Tartus tegime peatuse lõunakeskuses, kust võtsime stardinumbrid ja kiibid. Ostsime süüa ja suundusime Otepääle.
Otepääl oli ilm fantastiline ja kaunis. Suurepärane päikene ja õrn talvepriis tegid olemise eriti lõbusaks. Sättisime ennast seal maalilise looduse vahel sisse ja hakkasime õgima. Õhtul läksime suuski testima, et millise määrdega minna võistluspäevale vastu. Testisime kolme erinevat lähenemist. Minu suusad olid kõige paremad ja otsustasime, et nendega me lähme homme võitlustulle! Magama läksime varakult!!!
Pühapäev
Päev algas kell 7:00. Hommikuks korralik pudru, kaks tassi kohvi ja võikusid. Pakkisime riided kotti, võistlusriided selga, pea püsti ja autosse. Jõudsime Tehvandile. Nagu ikka, kuna esimene maraton, sai kõige tagant alustatud. Stardinumbriga 5114. Enne starti jooksin ja võimlesin soojaks. Tom ütles motiveerivaid sõnu mulle ja sain hea enesetunde. Rõhutas, et liiga hullu ei paneks alguses ja et haamrit ei saaks. HAAMER - tunne, kui oled lootusetult perses ja ükski spordigeel sind ei aita.
Start oli kell 9:00. Õhukese kombekaga tahtsid kellad ära külmuda, aga adrekas oli sees ja seda ei juhtunud. Nagu ikka, siis esimese 12 km jooksul oli palju kukkumisi ja liikuda ei saanud. Täielik rong oli. Hakkasin peale viiendat kilomeetrit omas tempos sõitma ja 12 kilomeetriks olin möödunud 2500 inimesest. Üksi sõita oli paras piin, sest tagant tulles, ei olnud ühtegi kiiremat ette võtta ja pidi ise tempot tegema. Alates Kuutsemäe toitlustuspunktist hakkasin tarvitama energiageeli (32.km). Kokku võtsin neid 3 tükki. Rahvas rajakõrval elas tohutult kaasa ja see mõjus hästi. Ühel kõvemal tõusul, kus vaatasin, et äärmine rada on tühi, läksin suurt gruppi ettevõtma. Raja äärest karjus keegi meesterahvas, et "väga hea samm, pane pane". Selline asi andis megalt motti juurde. Kui oli jäänud sõita 16 km, lükkasin eelviimase käigu sisse. Möödusin paljudest inimestest. Viimased kilomeetrid olid huvitavad, kui hakkasin nägema väiksemate numbritega sõitjaid enda ees, hakkasin neid kinni püüdma. Kui näitas, et 3km finishisse, lükkasin viimase käigu sisse. See oli metsik, ninast ja suust tatti voolas ja ei andnud alla. Siht oli silme ees ja kõik kohad tegid valu. Mäletan viimast kilomeetrit kus tulin lennates. Sõitsin nagu eurospordis, inimesed vaatasid mind nagu idiooti, et mees kuhu sa kimad. Hõigati, et "panepane lõpuni, pane juurde". Sellised ütlused viisid peast välja need viimasedki väsimuse tundemärgid. Enne lõpusirget sain kätte ühe konkurendi, keda olin tagaajanud viimased 15 km. See power kui hüppasin kõige äärmisele rajale ja andsin endast viimase oli muljetavaldav. Sain veel 20 matsist mööda. Isa veel karjus finishis, aga ei jaganud seda teemat.
Huvitav oli veel see, et 1182 pakkus teenust, et jälgida millal tuleb võistleja finishisse. Isa kasutas seda ja ütles, et jõuan nelja minuti pärast. Samal ajal kui sms saabus, olin mina viimasel 75 meetril. Ehk viimased 10km oli mega!
Finishisse jõudes ei saanud enam ööd ega mütsi aru, tunne oli mega sest tehtud töö näitas seda.
Lõpetasin kohaga 1810, mis näitas, et eesmärk oli täidetud. Plaanisin sõita alla 2000.
Suusad oli väga head ja õnneks haamrit ei tulnud!
Soovitan kõigil see üritus läbida, sest 63km pole ikka üldse mitte midagi!!!
KOHT 1810
AEG 4:34:...
Parandasin oma kohta 3304. koha võrra!
Järgmine aasta alla tuhande!
Paar pilti ;)
 |
| Isa õpetatud rajavahetus, mis pole uisusamm |
 |
| Jahtimas vihaseid |
 |
| Elu kõige piinarikkamad 3km |
 |
| Fantastiline hommik |
Ettevalmistus on olnud suurepärane. Kõvasti suusatatud, õhtuti 1-3 tundi joostud ja muid vägevaid harjutusi tehtud. Aega leidnud ka kooli, töö ja isikliku elu edendamise jaoks. Söödud nii mis tapab ja alla võetud 3kg. SUUREPÄRANE
Olen mõelnud millise suusaga minna, ilmselt ei lasegi määrida endal suuska ja lähen paaristõuke peale välja. Isa kiitis valikut ja ütles, et see on minupuhul väga mõistlik otsus. TEEME ÄRA
Sain ka võistlusriided endale. Tunnen end super spielen nendega ja achtung mein konkurendid!!!
Käidud sai Roosade Kääride afterpartyl. Korraldajad tublid inimesed, kena üritus. AGA.. ütleme maa-poisi jaoks oli see küll ebameeldiv. Need pilgud mida seal kohtas, mõni härra kes ei julgenud silma vaadata.. kohutav. Kadedus ei tunne puhkepäeva? Kadedad im DON.. ava silmad ja ära mõtle, et see on unenägu.
Oli ka muidugi kauneid ja toredaid sõpru, kellega leidub ühist minevikku ja keda oli tõesti tore näha. Emotsioon 100!
Käisime Sõles litse otsimas, ei leidnud, jällegi on ainult tühjad pihud.
Ma ilmselt pole mitte kunagi olnud nii palju kodus, kui need viimased nädalad. Olen arusaanud nii mõnestki asjast, millised on õiged sõbrad ja millised mitte. Ei ole kahjuks enam nii saadaval kõigijaoks!
Järgmisele postitusele annan natuke vürtsi juurde. Kirjutasin, et teaksite, et elan veel, et ei pea lilli saama, et ei pea raha kulutama!
Järgmine post ESMASP "Muljed maratonist"! Videoblogi tuleb ka!
Homme puhkama!