Nursing a semi

30. jaanuar

Oli väga huvitav päev. Tööandja jõudis lõpuks tööle, leiti lõpuks mulle ka rakendust istumisele. Oligi igav juba. Lugesin golfi postitust, et 1.-2. mai on Jõelähtmel "long drive" võistlus. Teades seda, millist muskulaarset jõudu minu lihased ja kõik muud libiidod toodavad, siis mõtlesin, et see on võistlus kuhu ma lähen. Hakkasin harjutama drive'i. Päeva lõpuks sain stabiilse 270+ meetrit löögid. Vaja on veel tehnikat ja pikemat driverit ja kaua oodatud meetrid tulevad sama kiiresti, Erikul USA libud.

Peale tööd, nimelt kell kuus hakkasime Andrusega sõitma Rõuge poole MINI treeninglaagrisse. Enne seda tegime pitstopi Kristiine keskuses ja Alexela tanklas. Kihutasime nagu Kihnu Virve taevast alla naeratus näol. Andrus vana liiklus huligaan hoidis stabiilset kiirust, et trahvi saada, aga tulutult...

Teise peatuse tegime restoranis Kuldsed Kaared. Pugisime burxid alla ja käisime lõunakeskuses banaane ostmas. Sõitsime edasi.

Mida rohkem lõunapoole jõudsime seda rohkem oli lund. See oli hingematvalt kaunis...

Jõudsime kohale, isa oli maja soojaks kütnud, vaatasime Red 2'te ja magama.

Sõnavara rikastamiseks leidsin ka 30 jaanuaril postitud urbandictionary'sse huvitava väljendi.

Nursing a semi

When a man gets half exciited. not a full boner, but he is nearly there.

"Man, i was nursing a semi when that chic got out of the pool."

31. jaanuar

Päev algas tsut enne kümmet. Hommikusöögiks pudru ja empsi tehtud võikud. Suusariided selga ja Haanjasse.

Mina otsutasin minna peale klassikasuusaga ja Andrus tuli uisusuusaga. Temavalik oli 200% õigem. Mingit pidamist ei olnud. Sõitsime 22km, mina nühkisin puhast paaristõuget. EBAMEELDIV. Põletasime 1700 kalorit ;)

Suundusime koju pessu ja sööma jnejnejne.

Härra Laine tuli uksetaha ja kutsus uuesti suusatama. Kuna meil on päevas plaanis 2 treeningut, siis läksime. Sadas taevast alla vihmalaadset ollust. Panime sanna küdema. Teises trennis sõitsime 10km ja loovutasime oma kehast need 1000 kalorit heategevuseks jälle.

SAUN OLI SOE! Empsi tehtud pasta oli maitsev.

Oleme prg maja nii soojaks kütnud, et siin on oma 30 kraadi. Põhjamaa inimesele nagu Andrus on tõesti seda raske taluda, aga kuna minu kehas voolab latiino veri (don AA), siis tunnen ennast mõnusalt ja koduselt.

Lisan homme kauneid pilte maalilisest loodusest ja endast.

Stay cool and "nursing a semi" !!!

Andrus vaatamas instas naisi. Ma vaatan sind

MUUDATUS

Ma ei hakka enam kirjutama oma päevast igapäevaselt, vaid sooviks millegi andekamaga hakkama saada. Üritan rohkem mingitele kindlatele sündmustele ja juhtumistele pühendada oma kaunid arvamused. Soovid hoida huumorit siin esikohal, vähemalt üritada seda teha.

Olge tugevad

Mecca

Ei hakanud postima eile ühtegi sissekannet,kuna päev oli täiesti tühi. Käisin tööl nagu ikka siin tänapäevases ühiskonnas kombeks. Tööl vahetasin ühe kaikapea grippe, kes oli saatnud väga erilise tellimuse. Ütlesin Erikule headööd, sest oli tulnud jälle järgmiselt sekspiditsioonilt.

Elu hakkas käima siis, kui Georg ja Gregor jõudsid tööle. Hakkasid tootma sitast kulda. Härra ostis eviani, kuna arvas, et see on see jook mis kontrollib tema kehatemperatuuri karmis talves. Gregor läks oma naise emaga panka kohtuma ja meie Georgiga ärilõunale.

Ärilõunal rääkisime kuidas kasvatada ettevõtte sissetulekut poole võrra. Ise ka usute? Rääkisime tegelt Elroni rongidest, autodest, amelevast paarist baltijaamas, maitsvast söögist, kutcharist jne..

Kell oli saabumas kuus... Salapärane ja teguderohke tööpäev oli saamas läbi. Suundusin koju.

Sõitsin autoga. Meel oli hea. Kõht tühi.

Kodus ootas ema lasanjega ja mu uue jopega, mille ta võttis mulle ära. Nüüd on vaja ainult audil embleemid eemaldada ja Bugatti asemele panna.

Gregor tuli majaette ja läksime hotdogi sööma ja parklasse kaapsutama, sitaks lahe oli. Haabneeme Markko oli ka kaapsutamas. Poisi silmadest oi näha seda õnnelikkust ja rahulolu, mida pakkus talle tema 2010. aastal tehasest väljunud BMW. Küll see poiss oli õnnelik, tõesti kiskus pisara silma..

Käisime veel linnas ninarohtu ostmas Gregorile ja vaatasime kuidas 12. aastased noored poisskiled tupsutasid apteegi ees. Kõrvarõngad plinkisid teiselepoole Toompead ja geeli oli juustes rohkem kui TTÜ-s õlisid #sitaks.

Läksin magama

Loo imesin pintslist välja!

AlfaVit

Ärkasin sellepeale, et naabrimees helistas. Olin eile lubanud talle, et lähme Markkoga ARK-i kaasa.

Niisis kui ma õieti mäletan tuli kõne mulle kell 12 mis kõlas järgnevalt, "Tsau, magad v, et ma sõidan siin kodupoole ja 15-20 mindi pärast võtan su peale". Tegelt ma ei saanud mitte midagi aru miks ta mind peale tahab võtta, aga selle lühikese ajaga suutsin pestud kustud kammitud, söödud ka!

Postiga oli saadetud koju mulle mingid tablakad ka mis jälle tellinud olin. Kodused tegid nalja, et kas esineb probleeme teatud piirkonnas, aga sellepeale võisin öelda ainult inimlik kadedus...

Härra jõudis kohale, istusin autosse. Eilsest kõik kehaosad oli kurat nii valusad, et ei saanud mitte millegagi hakkama, isegi mõelda oli valus. Võtsime Marco peale ja suundusime teisele poole Tallinnat, sinna kus inimesed käivad peale tööd magamas ja Svetasid magatamas ehk MAGALA.. mõni vend käib seal koolis ka..M*NN. iti peded.

Markko tegemas elus õigeid valikuid

Markko läks oma teed ja meie läksime TTÜ-sse sööma. Meiega ühines Gregor. Härrad sõid nagu vaesed tudengid ikka. Neli € maksis kogu kompott kokku, kutid päästsid kindlalt euro ja saavad nüüd selle paaki panna! Gregor oli kaasa võtnud oma riistapikenduse nimega Tiara. Kepslesid seal rõõmsalt koos. Mina ütlesin toidule ei, sest siiamaani ei saanud aru kus ja kes ma olen #väsimus.

Beebi Tiaraga vaatamas kuidas härrad söövad

Vahepeal tegime betid Markko eksami läbimisele. Kõik olime ühiselt veendunud, et härra teeb mingi lollaka vea ja saab veel ühistranspordiga Edgarit toetada. Mis siin tõde salata, SAI LOAD ehk alaku kihutamine. Kõik olime nii rõõmsad ja koer oli kõige rõõmsam, sest rõõmust lasi Gregori mõnusale nahast istmele loigu. Sellega asi ei piirdunud, sain ka märjaks. Olin õnnelik.

Härrad läksid omateed ja meie Georgiga ootasime Merkat. Läksime Kristiinesse, proovisin Mizuno sporditosse, müüja lubas, et nendega olen ma Prive järtsis kõige kiirem vend ja üldse kõige kõvem tüüp linnas. Neid ma ei ostnud.

 Läksime Euronicsisse, sest mõtlesime Georgiga, et millist kodutehnikad oma tulevases kodus näha tahaks. Vaatasime UHD telekaid (samasugust pilti näitasid ka kunagised kineskoobiga televiisorid), pliite, xboxi mänge jnejnejne...kuni lõpuks peatusime külmakappide juures. Georg vaatas suu ammuli, silitas ja paitas, katsus ja vaatas, ja rääkis, et ka see ettevõtte on tema kõige targemasse koju ära eksinud. Mina vaatasin muidugi säästlikust ja jäin oma ostuga rahule.

Kirstu valimas 

Läksime Rääku sööma, vno mina läksin sinna. Issand sa mu meie ja püha risti vägi. Mis türastunud värdjad seal olid. Mul ei jätkunud sõnu. Kombo kõlab järgnevalt: roheline vana mersu, idiootne nokats, pusa, kena seppälä teksa, ja teen swaggeri adidase kõrged tossud. IQ LANGES.

Julgesin minna sinna Burgeri mekasse sisse ja vaatasin mida inimesed seal teevad. Inimesi oli seal seinast seina. Noored instagrammi plixid, vanemad härrad, täis ossid ja mina. Telliti topelträäkut.

Vaatasin neid burgereid.. Sellist kuradi kastme jõge pole ma elusees kainena näinud, viimati nägin sellist kastet siis kui Erik eelmisel jõulul kettis minu prügikasti pool oma sisikonda välja. MÕNUS.

Otsustasin tavalise räägu kasuks.

Issand mu meie, jumal tänatud, et vaatasin kuidas kõrval sööjad võtsid kahvli, et burxi süüa. Pool Egeuse merd oli sinna kastmeks pandud ja teine pool oli kogu Liivimaa kapsas minuarust. Pask ühesõnaga, samas maitsev ja kainepeaga jälle huvitav kogemus.

Mina paremal

Käisime stockis ja leidsin ilusa Bugatti jope. Ei ostnud, sest raha ei olnud ja mul on AUDI #thatswhy.

Ostsin kahe € jäätise ja maitses tõesti hästi.

Ka vanahobune tahab kaera!

Tänase päeva lõpetan oma kalli sõbra Villu Parveti tsitaadiga...

 ''Peotüdrukut saab võrrelda kiirtoiduga – seda võib vahel süüa, aga igapäevaselt ajab pigem südame pahaks.''

Mein Neger

Day IV

Kes kurat seda teab mis kell ma hommikul ärkasin, igatahes olin surm-väsinud.
Mõtlesin pikalt hakata inimeseks, aga ei, linade vahel logelemine tundus too hetk sama ahvatlevalt nagu studio vip..otsustasin voodi kasuks. Eilsest valutasid nii jalad kui ka mõistus, see viimanegi mõistus mis selle väikse kookoni sees veel alles on ja mida külm pole ära võtnud.
Otsustasin hakata inimeseks ja kuna naabrimees eile lasi objekti üle, andsin talle ranged kriteeriumid millega heastada oma tegu.
Peale pikka arutelu läksime jooksma. Mees saabus nagu välk minu maja ette, seljas uhked uued spordiriided. Riided, mis on valminud indoneesia parimas tehases. MEIN GRAFT. Müts maha, sest ei olnudki Armani golden series amg s5 abt audiclubi spordikombekas.
Perutasime härraga nagu kaks hobest mööda Viimsi metsi, lund lendas tallaalt ja higi voolas jõgedena. Metsas elu kiheles. Kõik korteriomanikud olid oma peerusest VIIMSI luxuslikust "apartmendist" välja tulnud ja käbipoisikesi korjama läinud. 

Perutasime ringi 1.20h ja tunne oli mega, tegime kelvingis paar lõuatõmmet ja võitlesime iseendaga.

Peale jooksu ootas soe vann ja edasine on juba väga hämar ja pime ja ajalooarhiivist ärakaotatud saladus...sõin makarone et süsikaid saada. #KADE

Achtung, ich liebe meinen nackten nachbar.

Käisime vaatamas filmi nimega "Dumb and Dumber to". Lühidalt võin öelda, et minu 11-aastasel vennal oli nalja nabani, aga vanemal generatsioonil ilmselt mitte. Ei ole eriline kriitik, aga Jim Carrey naljad oli naljakad 10 aastat tagasi, siis kui Eriku ema Mustang tehasest välja veeres.

Kuna homme ei ole tööd ega ühtegi kohustust mõtlesin, mis ma nüüd mõtlesingi..midagi veel. On öeldud, et mõtlemine ei ole tihti mul kõige tugevam külg, eriti hilistel õhtutundidel. Loodan minna suusatama meie Pirita megatrack rajale, kus pole võimalik lahkuda emotsioonideta. Seal näeb rajal kive millele saab otsa sõita, sibulaid kes kelgutavad vastassuunavööndis nagu Edgari kohviku avamisel olnud vanamemmed, kes jahtisid alamõõdulisi lehttaigna pirukaid ja mida kõike veel seal näha võib.

Tänase postituse lõpetan tsitaadiga mis kõlab järgnevalt

"Kuskil on igale bemmile oma puu."

NINAKUPENDA

Day III

Päev algas 9.40. Hommikune rutiin on endine. Sõin korraliku söögi ja panin kodust ajama tööle. Maja ees imetlesin oma combit, säras nagu Prive ees seisvate noorte tüdrukute jalad, mis paistavad nappide seelikute alt välja. Nii kutsuv, aga samas nii ohtlik. Sa tead kui sa temaga midagi teed, siis lõppeb see sulle uute ja huvitavate väljakutsetega, just nagu combi. Ei propageeri tegelt üheöösuhteid, sest Tallinna tüdrukud on ka sinu kõige parema sõbraga maganud. Ükski tõeline hunt ei murra kodu lähedalt!

Privvi ees kiirendamas

Laupäevased tööpäevad on alati väga vaiksed, aga miks alati siis kui ma üksi tööl olen hakkab rahvast käima? Kas tõesti kõrgematel jõududel on minu vastu midagi?




Tegin täna fittingut tuleviku lootusele, kes loodab tulevikust ilmselt midagi muud.
Kui video ei avane siis link:

https://www.youtube.com/watch?v=5AWpslrHpF0&feature=youtu.be

Tegin korraliku lõuna täna, küpsetasin kala sinepi ja mee marinaadis (marinaadis kõlab kuidagi veidralt kalapuhul, aga kastet määritakse sinna ohtralt peale) ja kõrvale värsket brokolit. Sellist sinepi ja mee "kastet" müüakse Juustukuningas. Soovitan.

17:40

Suundun garagesse tegema trenni.

100 kätekõverdust plangust

100 kätekõverdust tagant-toengust

32 kilose sangpommiga õlavarre kakspealihast, õla esiosa ja selga (50 kordust kõike)

19:00

Aeg on siis lahkuda uuesti kodust ja minna tööle. Täna on kullerkupp objektil.

Kella kaheaeg lõpetasime objektil. Kõik oli väga chill ja rahulik. Peale tööd käisime piljardis ja võtsime olerexist kerge eine. Kuna üks peolistest hakkas jooma, siis tõime ka tema auto koju.

Я Тебя Бум Бум Бум

Day II

Äratus 8.40, söök, jook, pesu nagu igal tavalisel inimesel ikka. Ärkasin sellepeale, et õde vaatas elutoas South Parki ja telekas undas nagu minu audi DOCH mootor 5000 pöörde peal. Viskasin koti kokku ja suundusin tööle. Tööle jõudes tahtsid luugid kinni vajuda, võtsin kangema kohvi ligi ja tundsin, et olen elus.

14:00
Täielik klientide kriis tööl. Audiclubis on nii palju ringi käidud, et midagi uut ei leia. Postimees, delfi, elu24 (rikkalikke teadmisi täis) ei paku ka midagi huvitavat enam. Ootan härra Randmere siia, et koos teha lõuna kohv!

Kes kunagi peaks endale audiclubisse kasutaja tegema, siis soovitan soojalt lugeda reegleid. Kaks päeva olnud aktiivne kasutaja ja tundub, et moderaatorid ei väsi kirjutamast mulle ja meeldetuletamast, millised on foorumi reeglid. Arvan, et härrad on kinniseotud silmadega õlinäpud, kes vaevlevad keskeakriisis.


15:00
Selgus, et Randmeri on vuss. Tema ei joo kohvi! Saime 20 minti surfata Bayernimaa autoklubis ja soss-seppade üle nalja visata. Leppisime kokku, et kohtume 18:30 Nordautos ja peseme temakesed puhtaks.


Kuna audil on esimene stange katki alt (juhtus kerge õnnetus), siis küsisin hinnapakkumist. Pakuti esistanget mulle koos iluvõrega 720€. Peab leidma ilmselt vähe odavama alternatiivi. Samas Viimsis öeldakse, et raha on odav ja raha tuleb anda vaestele!

18:00
Suundusime Andrusega Nordauto poole. Seal ootas meid Gregor. Mõni minut hiljem jõudis ka härra Randmeri. Kutid hakkasid autosid pesema, mina ja Andrus proovisime autot tõstukil üles tõsta ja karteri kaitset alla sobitada, kuid tulutult. Aega selle kõigepeale kulus ~1h!

Kuna need talad mis auto alla lähevad, olid minu Compi jaoks imelikult pikad ja üldse ebamugavad, kasutas Andrus realkooli teadmisi.

Elus esimest korda sai siis auto õhku tõstetud. Kui auto alla minek oli, käis peast läbi igasuguseid toredaid mõtteid (kuidas see võib pähe kukkuda).

Õlinäpp isiklikult.

Georg ja Gregor oma uute ja äravahatatud autodega. Kisavad küll koguaeg, et performance loeb ja õhkvedrustus on kõva jnejne... 

Aga tegelt kui sul on selline Combi..

...inimlik kadedus on härradel, eks ma saan neist ka aru.

Sai xenon ka korda tehtud, mis pikka aega jumpsinud on. Peaaegu enne igat sõitu tuli kapoti all käsi tahmaseks teha, et vasak latern midagi näitaks. Viga likvideeritud!

Õhtu maasikas oli muidugi see kruisimine koju, kus nii mõnigi möödasõitja pilk maandus autol. Mis siin tõde salata, ega nii puhtaid autosid siin Tallinna tänavatel igapäevaselt ei näe.

Aga igati teguderohke päev oli. Sai tervelt kolm tundi pesta autot ja olla sõprade seltsis kes pidevalt kiruvad mu kallal, kadedad.

Emotsioon on mega peale tänast!

Tuleb loota, et  hommikul on teed lumised, mitte soolaga ära vesistatud.

DAY 1

Hakkan pidama blogi, et iseennast motiveerida midagi tegema. Kuna vihkan sotsiaalmeediat (facebook, instagram, twitter) siis sealt mind ei leia. Muidugi on ka blogi sotsiaalmeedia üks valdkondi, aga näen, et siin pole ma mõjutatud teistest nii palju ja ei veeda poolt oma päevast.

I päev

Hommik algas nagu igal teisel inimesel kellel pole kuhugi kiire. Ärkasin, sõin. Kell 11 tuli härra naabertalust minujuurde. Võtsime oma kaks asja kaasa ja suundusime Reval autosse. Viisime siis härra auto parandusse. Vahepeal lõime aega surnuks ettevõttes nimega Nordauto (www.nordauto.ee). Nagu nimest arusaada, siis tegelevad antud ärihaid autode müümisega (valik suur, hinnad veel paremad). Kõndisime siis autosaalis ringi ratast ja arutasime milline pill on kõige parem ja millist isegi vaenlasele ei soovitaks. Saabus kõne Reval Autost, läksime Audile järgi. Peale seda suundusime uut akut ostma hinge hinna eest. Võtsime naabri neiu peale ja suundusime oma rajooni tagasi. Kui perekond läks koju, läksin mina oma autot "ülevaatama". Viimasel ajal on tümakaga olnud probleeme, et parempoolsed kõllid ei taha mängida. Ilmselt tuleb juhtmestik ülevaadata.

Kuna oman sellist vanakooli sportautot, siis leiab minu tegemisi ka audiclubi kodulehelt. Neiud muidugi ei saa aru auto väärtusest, aga see eest saavad kutid topelt! :D

Kui kedagi peaks huvitama siis link
http://foorum.audiclub.ee/viewthread.php?tid=146051

Homseni!